Teadmiseks lapsevanemale – lapse vastuvõtt ja kojuminek

SEOSES KOROONAVIIRUSE LEVIKUGA RIIGIS TULEB ARVESTADA JÄRGMISTE MEETMETEGA

  • VÕÕRASTE JA LASTEVANEMATE SISENEMINE LASTEAIA HOONESSE EI OLE AKTSEPTEERITUD!
  •  ERANDKORRAS SISENEMINE TOIMUB EELNEVAL KOKKULEPPEL NING MASKI KANDES.
  • LAPSE VASTUVÕTT/ÜLEANDMINE TOIMUB LASTEAEDA TOOMISEL RÜHMA TERASSIL JA KOJUMINEKUL RÜHMA TERRASSIL VÕI SIIS LASTEAIA ÕUEALAL. TÄPSEMAD KOKKULEPPED SÕLMIDA ÕPETAJATEGA!
  • RÜHMADE TELEFONINUMBRID: KAISUMÕMM – 56095725, MÜRAMÕMM – 53627720, MARUMÕMM – 58519850.
  • VAJADUSEL ÜHENDUST VÕTTA TEL. 5232408 (HEIDI).

HOOLIGEM ÜKSTEISEST NING PÜSIGEM TERVED!

Koroonaviiruse tõkestamise ennetusmeetmed

 KOROONAVIIRUSE TÕKESTAMISE ENNETUSMEETMED IMAVERE LASTEAIAS

Igapäevaelu korraldamisel juhindume eelkõige COVID-19 leviku tõkestamise olulistest ennetusmeetmetest Järva valla haridusasutustes, samuti terviseameti, teadus- ja haridusministeeriumi ning Vabariigi Valitsuse meetmetest ja soovitustest.

  • TAGATUD ON KÄTE DESINFITSEERIMISVAHENDI KÄTTESAADAVUS LASTELE, PERSONALILE, LAPSEVANEMATELE, KÜLALISTELE. VAHENDI KOHAD RÜHMADES ON MÄRGISTATUD. HOONE FUAJEESSE ON PAIGALDATUD KONTAKTIVABA KÄTE DESINFITSEERIMISJAAM.
  • HOMMIKUTI LASTEAEDA SAABUDES PESEVAD LAPSED JA TÖÖTAJAD ENNE RÜHMARUUMI SISENEMIST KÄSI. KÄTEPESULE PÖÖRATAKSE SUURT TÄHELEPANU TERVE PÄEVA VÄLTEL. KÄTEPESU KOHTADE JUURDE ON PAIGALDATUD KÄTEPESU PLAKATID VÕI LASTEPÄRASED ILLUSTREERIVAD PILDID.
  • LAPSEVANEMATEL ON PALUTUD ILMA MÕJUVA PÕHJUSETA RÜHMARUUMI MITTE SISENEDA. ERANDKORRAS SISENEMINE TULEB EELNEVALT KOKKU LEPPIDA, SISENEMISEL  DESINFITSEERIDA KÄED JA KANDA MASKI.
  • VIIRUSE LEVIKU SUURENEMISEL KORRALDADA LASTE VASTUVÕTT/ÜLEANDMINE VÄLJASPOOL RÜHMARUUME – RÜHMA ESISEL TERRASSIL VÕI ÕUEALAL.
  • MÄNGUASJADE KAASATOOMINE ON KEELATUD.
  • IGAPÄEVASELT TOIMUB RUUMIDE JA PINDADE MÄRGKORITUS (RIIETUSRUUMIDES NING TUALETTRUUMIDES 3 KORDA), KORD NÄDALAS MÄNGUVAHENDITE PUHASTAMINE/PESEMINE. TOIMUB REGULAARNE RUUMIDE TUULUTAMINE.
  • LASTEAIA SISEÜRITUSED (RAHVAMÄNGUHOMMIKUD, MÄNGUPEOD JNE) TOIMUVAD HAJUTATULT, ENAMASTI RÜHMADE KAUPA. AVALIKUD ÜRITUSED (NT VANAVANEMATE JA LASTE PIDU, JÕULUPIDU KOOS VANEMATEGA) JÄETAKSE ÄRA.
  • PERSONAL VÄLDIB LÄHIKONTAKTE.
  • VÕIMALIKULT PALJU VIIBITAKSE ÕUES.
  • TAGATUD ON KAITSEMASKIDE JA KINNASTE KÄTTESAADAVUS PERSONALILE.
  • VARUTUD ON PIISAVALT DESINFITSEERIMISVAHENDEID (KÄTEHÜGIEEN, KORISTUS).
  • ÕPETAJAL ON ÕIGUS HAIGUSNÄHTUDEGA LAST LASTEAEDA MITTE VASTU VÕTTA.
  • LAPSE HAIGESTUMISE KORRAL LASTEAIAS TEAVITATAKSE VIIVITAMATULT LAPSEVANEMAT. LAPS ERALDATAKSE KAASLASTEST NING TA JÄÄB KUNI LAPSEVANEMA SAABUMISENI TÄISKASVANU VALVE ALLA.
  • DIREKTORIL ON ÕIGUS HAIGUSNÄHTUDEGA TÖÖTAJAT TÖÖLE MITTE LUBADA.
  • TÖÖTAJA HAIGESTUMISEL KORRAL LASTEAIAS TEAVITAB TÖÖTAJA DIREKTORIT, LAHKUB TÖÖLT NING KONSULTEERIB PEREARSTIGA.
  • LAPSEVANEMATELE JA PERSONALILE JAGATAKSE OLULIST INFOT (JUHISED, SOOVITUSED JNE) KODULEHE, FACEBOOKI, ELIISI, INFOTAHVLITE, PABERKANDJATE VAHENDUSEL, SAMUTI SUUSÕNALISELT.
  • COVID-19 HAIGUSJUHTUMI KORRAL TEAVITAB ASUTUSE JUHT VIIVITAMATULT JÄRVA VALLA ABIVALLAVANEMAT: TIINA ORASTE, TELEFON 5053525, tiina.oraste@jarva.ee.

LAPSE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

COVID-19 on uue koroonaviiruse SARS-CoV-2 poolt põhjustatud viirushaigus. Koroonaviirus levib silmale nähtamatute piiskadega, mida nakatunud inimene levitab hingates, rääkides, köhides või aevastades. Samuti levib viirus pindade kaudu, mida nakatunud inimene on puudutanud või millele on nakkusega piisakesed sattunud. Koroonaviirusega nakatunud inimestel on kõige sagedamini üks või mitu järgmistest sümptomitest: palavik, kuiv köha, väsimus, röga, hingamisraskused, lihas- ja liigesvalu, kurguvalu ja peavalu. Kõige sagedamini esinevad palavik, köha ja hingamisraskused. Haiguse peiteperiood on 2 kuni 14 päeva, keskmiselt 5 päeva. Oluline on hoida inimeste vahelised kontaktid minimaalsed.

Infot COVID-19 kohta: https://www.kriis.ee/et, https://www.ee/et/koroonaviiruse-abc

Lapse haigestumine

Kui lapsel avalduvad lasteaias viibimise ajal respiratoorsed sümptomid (köha, palavik, nohu vm), siis tuleb laps isoleerida. Haiguskahtlusega lapsega kokku puutuvate inimeste arv viia miinimumini. Isoleeritud lapsele peab olema tagatud järelevalve kuni vanem lapsele järele tuleb. Kui lapse terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.

Töötaja haigestumine

Lasteaias kohapeal haigestunud töötaja peab COVID-19 viiruse leviku tõkestamiseks ette panema kaitsemaski, teavitama haigestumisest direktorit/kolleegi ning lahkuma esimesel võimalusel lasteaiast. Haigestumisjuhtumi puhul tuleb konsulteerida perearstiga või helistada perearsti nõuandetelefonile ning käituda vastavalt juhistele.

Tegutsemine Covid – 19 diagnoosi korral

Lapsevanem, lasteaia töötaja või Terviseamet teavitab lasteaeda, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust. Lasteaed teavitab juhtunust selle rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid, mis teda äratuntavaks teeks.

Terviseameti regionaalosakond võtab lasteaiaga ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab välja inimesed, kes olid haigestunuga sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lasteaed osutab kaasabi.

Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud lasteaia töötajad ja lapsed võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid peaksid hoolikamalt jälgima oma tervist.

Kui mõnes rühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud rühm kaheks nädalaks karantiini.

Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpetajad ja lapsed jäävad kaheks nädalaks karantiini.

Lähikontaktiks loetakse olukorda, kus täiskasvanu või laps:

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel; ·
  • on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);                                             ·
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt rühmaruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema ruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud laps või töötaja on viibinud.

Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti puhastus- ja desinfitseerimise soovitustele. Ruumid on lubatud avada 48 tunni möödudes ruumide sulgemisest tingimusel, et ruumide nõuetekohasest desinfitseerimisest on möödunud vähemalt 6 tundi. Kui pole võimalik kindlaks teha pindu ja ruume, mis võivad olla COVID-19 viirusega saastunud, tuleb hoone sulgeda 72 tunniks.

Laps või töötaja võib lasteaeda naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel otsustab nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle Terviseamet talle laekuvate andmete alusel. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet ja maakondlik kriisikomisjon, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Sama seadus ütleb, et lasteaia pidaja võib ajutiselt sulgeda enda juhitava asutuse, kooskõlastades selle Terviseametiga.

Töötajate asendamine

Töökorraldust ja töötajate asendamist koordineerib direktor. Tema haigestumise korral koordineerib tööd õpetajate seast määratud asendaja.

Teabevahetus

Teabevahetuseks kasutatakse lasteaia kodulehte, Eliisi- i keskkonda, Facebooki, teateid välisuksel. Meediapäringutele vastab ainult lasteaia direktor, kes annab pidajaga või Terviseametiga kooskõlastatud infot.

Kontaktid

Direktor Heidi Arula –  5232408

Õpetaja Ülle Laarmaa – 55609544

Õpetaja Lilian Okas – 58309417

Olulised kontaktid väljaspool lasteaeda

Perearsti nõuandetelefon 1220

Koroonaviiruse infotelefon 1247

Hädaabinumber 112

HOIA mobiilirakenduse  www.hoia.me abil saad kiiresti teada võimalikust lähikontaktist!

LASTEAIAS KÄIVAD VAID TERVED LAPSED, PERSONAL, VANEMAD – HAIGUSNÄHTUDEGA TULEB KOJU JÄÄDA!

HOOLIGEM ÜKSTEISEST NING PÜSIGEM TERVED! 

 

Novembrikuu sündmused

KOLMAPÄEV, 4.NOVEMBER KELL 9:00  LASTELAVASTUS “MUINASJUTT”

KOLMAPÄEV, 11.NOVEMBER      RAHVAMÄNGUHOMMIK “MART VISKAB MAJJA VILJAÕNNE” 

KOLMAPÄEV, 25.NOVEMBER     RAHVAMÄNGUHOMMIK “KADRI TOOB MAJJA KARJAÕNNE”

* LASTE JA ISADE MÄNGUPEOD

*  ROBOOTIKAKUU “NUTIKAS LAPS JA NUTIKAS ROBOT”    

COVID-19 leviku tõkestamise olulised ennetusmeetmed Järva valla haridusasutustes

  1. Koolis ja lasteaias on tagatud kätepesuvahendid ning hügieeniks desinfitseerimisvahendid(võimalusel puutevabad automaadid); klassides, rühmaruumides, sööklates ja tualettruumides on olemas kätepesuvahendid, ühekordsed paberrätikud ning kätehügieeni plakatid; lasteaialapsed, õpilased ja personal on informeeritud kätepesu kohustuslikkusest.
  2. Oluline on vähendada lähikontakte ja erinevate gruppide kokkupuutumist. Tulles välisriigist, kus nakatumiskordaja on 16 või enam, peab lasteaialaps, õpilane jääma kaheks nädalaks eneseisolatsiooni. Koolil on õigus suunata õppija distantsõppele. Ajakohase info riikide ja liikumispiirangute kohta leiab Välisministeeriumi kodulehelt SIIT.
  3. Haridusasutustes on tagatud regulaarne ja piisav ruumide tuulutamine (vähemalt 10 minutit vahetunnis).
  4. Igapäevaselt toimub ruumide märgkoristus ja pindade puhastus. Tualettruumides toimub pindade puhastus peale igat vahetundi.
  5. Lasteaias ja koolis käivad vaid terved lapsed, õpilased, personal, haigusnähtudega tuleb jääda koju. Haridusasutusel on õigus saata haigusnähtudega laps koju ja piirata lapsevanemate liikumist hoones.
  6. Teabevahetuseks kasutatakse tavapäraseid infokanaleid (Eliis, e-kool, e-aadresside listid, koduleht, Facebook, infotahvlid jm). Haridusasutuste õppetöö korralduse päevakohane info on infosildina väljas asutuse välisuksel.
  7. COVID-19 haigusjuhtumite korral teavitab haridusasutuse juht viivitamatult Järva valla abivallavanemat: Tiina Oraste, telefon 5053525 või oraste@jarva.ee.

OLULISED KONTAKTID VÄLJASPOOL HARIDUSASUTUST

Järva Vallavalitsuse infotelefon                                                  5341 3625

Hariduse spetsialist                                                                        5306 1650

Haridus- ja Teadusministeeriumi infotelefon                        5690 0353 või

                                                                                                                5690 0340

Koroonaviirusega seotud küsimuste infotelefon                  1247

Perearsti nõuandetelefon                                                             1220 või 634 663

HOIA mobiilirakendus abil saad kiiresti teada                         www.hoia.me

võimalikust lähikontaktist COVID-19 nakatunuga,

võimaldades sul astuda samme enda ja teiste tervise

kaitseks. Laadi rakendus alla ja aita paigaldada

ka oma lähedastele.

Kriis.ee korduma kippuvad küsimused – üldharidus, kutseharidus, kõrgharidus

 LASTEAIALAPSE, ÕPILASE VÕI TÖÖTAJA HAIGESTUMINE

  • Haigestunud lasteaialaps, õpilane või töötaja peab koheselt koju minema. Töötaja teavitab oma haigestumisest juhtkonda; haigestunud õpilane pöördub õpetaja või kooliõe poole, kes teavitab juhtkonda. Haigestunud lasteaialapse, õpilase puhul tuleb kutsuda vanem õpilasele järele. Kui lapse või õpilase terviseseisund enne vanema kohale jõudmist silmnähtavalt halveneb, helistada 112.
  • Haigestumisjuhtumi puhul konsulteerida tervishoiuteenuse osutajaga või helistada perearsti nõuandetelefonile 1220 ning käituda vastavalt juhistele.
  • Haigestunud lasteaialaps, õpilane või töötaja võib naasta siis, kui perearst on tunnistanud ta terveks.
  • Lapsevanem, õpilane, kooli töötaja või Terviseamet teavitab koolijuhti, kui COVID-19 kahtlus on leidnud kinnitust.
  • Haridusasutus teavitab juhtunust selle klassi või rühma liikmeid ja vanemaid. Teavituse koostamisel tuleb olla delikaatne, mainimata haigestunu nime jm andmeid lähtudes andmekaitse nõuetest.
  • Terviseamet võtab haridusasutusega ühendust ja teavitab kinnitatud COVID-19 diagnoosist ning selgitab asutuse kaasabil välja inimesed, kes olid haigestunud inimesega sümptomaatilisel perioodil lähikontaktis. Lähikontaktseid teavitab Terviseamet ning nad peavad jääma koju isolatsiooni 14 päevaks ning jälgima hoolikalt oma tervist. Ülejäänud töötajad, lasteaialapsed ja õpilased võivad jätkata oma tavapärast elu, kuid tuleb hoolikamalt jälgida oma tervist.
  • COVID-19 diagnoosi kinnituse korral peab koheselt sulgema ruumid, kus COVID-19 viiruse positiivse diagnoosi saanud lasteaialaps, õpilane või töötaja on viibinud. Nimetatud ruumides viiakse läbi kõikide pindade desinfitseerimine (sh uksekäepide, prügikast ja kraanisegisti, lauad jne) vastavalt Terviseameti soovitustele.
  • Kui mõnes klassis või rühmas tuvastatakse haigestumine, siis läheb haigestunuga kokku puutunud klass või õpperühm kaheks nädalaks distantsõppele. Haigestunu peab kahe nädala möödudes tegema uue testi, positiivse testi korral jääb ta endiselt isolatsiooni.
  • Kui õpetajal tuvastatakse COVID-19, siis temaga lähikontaktis olnud õpilased ja kooli töötajad jäävad kaheks nädalaks distantsõppele. Perekonnaliikme haigestumise korral kehtestab reeglid Terviseamet.

 LÄHISKONTAKTIKS LOETAKSE OLUKORDA, KUS TÄISKASVANU VÕI LAPS

  • elab samas majapidamises COVID-19 haigega;
  • on olnud füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine, pinginaabrid), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on olnud kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhitud, aevastatud, kasutanud viirusekandja salvrätti paljaste kätega);
  • on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, saalis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  • on viibinud transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh: – isikud, kes istusid samas reas ja 2 rida ees- või tagapool, – COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.

Nakatumiskordaja on arvuline näitaja, mis väljendab uute nakatunute hulka 100 000 elaniku kohta kahe nädala jooksul.

ÕPILANE KOOLIS /DISTANTSÕPPEL

KOOLIS

  • Haigena kooli ei lähe.
  • Täidab koolis kokkulepitud hügieenireegleid ja kodukorda.
  • Võtab teadmiseks, et minu käitumine mõjutab kõikide heaolu.
  • Koolimajja sisenedes desinfitseerib käed.
  • Enne söömist peseb kindlasti käed.
  • Ruumist väljudes puhastab oma töölaua.
  • Küsib abi ja annab teada õppetööd takistavatest asjaoludest.
  • Koolis tekkivate terviseprobleemide puhul annab sellest kohe teada õpetajale.
  • Märkab abivajajat ja informeerib õpetajat.
  • On toeks kaasõpilastele, sh nooremate klasside õpilastele.
  • Küsimuste korral võtab koheselt ühendust klassijuhataja ja/või aineõpetajaga (vajadusel tugispetsialistiga).

DISTANTSÕPPEL

  • Püsib kodus ja hoidub kontaktidest väljaspool perekonda.
  • Koostab endale päevaplaani ja järgib seda.
  • Distantsõppel olles jälgib igapäevaselt e-kooli.
  • Suhtleb digitaalselt klassikaaslastega.

KOLM STSENAARIUMI EHK TEGEVUSJUHIST

I VARIANT ehk TAVAOLUKORD: nakatumiskordaja ei ületa 25, rakendavad koolid üldisi hügieeninõudeid ja võimaluse korral õpilaste hajutamist.

II VARIANT ehk 50% DISTANTSÕPE: kui nakatumiskordaja on vahemikus 25-50  või riiklikult kehtestatud hädaolukorra puhul, rakendub koolides 50% hajutamise ja osalise distantsõppe nõue. Koolide või klasside täituvust püütakse hoida kuni 50% tasemel. Esmalt tagatakse kontaktõpe I ja II kooliastme õpilastele ja HEV õpilastele. Kasutatakse hajutamist, koolid koostavad oma juhised hajutatuse tagamiseks.

III VARIANT ehk 100% DISTANTSÕPE: kui nakatumiskordaja ületab 50 või riikliku eriolukorra puhul või kui lasteasutuses on COVID-19 haigestunuid 10% või enam, rakendub koolides täieliku distantsõppe nõue. Kool on suletud ja osaline kontaktõpe toimub vajaduspõhiselt ainult  HEV õpilastega lähtudes kokkulepetest ja kavast.

Nakkushaiguse epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustab Terviseamet. Kui haridusasutuse piirkonnas on tuvastatud kohapealne COVID-19 levik, annab tegutsemissuuniseid Terviseamet, lähtudes piirkonna epidemioloogilisest olukorrast. Kui haridusasutuses on üle 10% õppijatel tuvastatud COVID-19, kaalub Terviseamet asutuse sulgemise vajadust. Sulgemine tähendab üldjuhul õppetöö jätkamist distantsilt. Terviseametil on lisaks haridusasutuste ajutisele sulgemisele õigus nõuda desinfektsiooni või puhastuse läbiviimist ning inimeste terviseuuringute korraldamist ja nakkushaiguse diagnoosimist.

Iga valla haridusasutus koostab 10. septembriks oma plaanid tavapäraseks õppetööks, osaliseks ja täielikuks distantsõppeks. 

Koroonaviirus – kuidas end kaitsta?

HEAD LAPSEVANEMAD!

Kõige värskema info viiruse leviku ja selle tõkestamise kohta leiab Terviseameti kodulehelt https://www.terviseamet.ee/et/uuskoroonaviirus

Kuidas end kaitsta?

Pese tihti käsi

Pese käsi sooja vee ja seebiga ning avalikes kohtades kasuta alkoholipõhist käte desinfitseerimisvahendit. Käte pesemine ja desinfitseerimine tapab kätele sattunud viiruse.

Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.

Järgi hingamisteede hügieeni

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see koheselt prügikasti ja puhasta seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt.

Suu ja nina katmine takistab pisikute ja viiruste edasilevimist. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Väldi kontakti

Väldi kontakti (vähemalt 1m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastavad inimesed. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.

Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis kõiki tuttavaid ei ole soovitatav kallistada.

Väldi silmade, nina ja suu katsumist

Sinu käed puutuvad avalikes kohtades kokku mitmete esemete ja pindadega, mis võivad olla hiljuti viiruste poolt saastatud. Kui puudutad oma silmi, nina või suud nende kätega, siis on võimalus, et viirus kandub ka sinule edasi.

Kui sul on palavik, köha ja hingamisraskused, otsi varakult abi.

Ütle tervishoiutöötajale, et oled reisinud riskipiirkonnas, kus on teatatud COVID-19 levikust, või ütle, et oled olnud lähikontaktis kellegagi, kes on riskipiirkonnas reisinud ja kellel on hingamisteede haiguste sümptomid (palavik, köha või hingamisraskused).

Kui sul on kerged hingamisteedehaiguste sümptomid ja sa ei ole reisinud riskipiirkonnas

Järgi hoolikalt tavapäraseid kätehügieeni nõudeid ning võimalusel püsi kodus kuni oled tervenenud.

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud loomseid produkte

Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima ja tooteid. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.

Soovitused

Soovitused 2

Presidendi külaskäik

Neljapäeval, 2.mail külastas lasteaeda Eesti Vabariigi President Kersti Kaljulaid. Sündmusest olid elevil nii väikesed kui suured. Presidenti oodati juba väravas. Jalutuskäigu ajal sai räägitud maja saamisloost ja sellest, miks see kannab Mõmmi nime. Külalised uudistasid lasteaia suurt õueala, Mõmmipere madalseiklusrada ja Mõmmi skulptuuri.

Saalis näidati presidendile juubeliaastaks valminud lapivaipa ja pildinäitust Imavere külast.  Direktor Heidi rääkis lasteaia hetkeseisust, tegemistest ja traditsioonidest. Seejärel  suunduti rühmaruumidesse, kus president vestles laste ja õpetajatega. Pikemalt peatuti Müramõmmi rühmas. Lapsed näitasid presidendile mänguasju ja rääkisid oma mängudest ja tegemistest. Ringkäik lõppes lasteaia tegevustoas asuvas Eesti nurgas.

Pärast ringkäiku koguneti taas saali, kus lauldi üheskoos presidendi ja kõigi külalistega lasteaia laulu. Lapsed lugesid veel vahva luuletuse Eestimaast. Lasteaiapere poolt kingiti presidendile pisikene karukene, lasteaia logoga märk, kaart ja meepurk. President tänas lasteaiaperet oma raamatuga „Hoiame Eestit!“ ja kahe suure korvitäie maasikatega.

Presidendi külaskäiku jääb meenutama ühispilt ja presidendi head soovid lasteaia külalisteraamatus. Kohtumine presidendiga oli suur au ja rõõm kogu lasteaiaperele!

  • Pildigalerii  külaskäigust on üleval ka Järva valla kodulehel!

Mõmmipere juubelipidu

Juubelituju lõid seebimullid ja pidulik supp

„Ma väike kaisumõmm, sest olen kõige väiksem ma.

Ma maru-müramõmm, siin mängin, õpin, targaks saan.

Siin elab lõbus, töökas mõmmipere, kes tulijaile lahkelt ütleb tere!“ – hõiskasid laulda Imevere lasteaia Mõmmi mudilased. Põhjuse laulda andis sünnipäev. „See pole tavaline sünnipäev, vaid juubel,“ selgitas lasteaia direktor Heidi Arula. „Meie lasteaed avati 30 aastat tagasi – kas seda on vähe või palju?“ „Palju!“ hõiskasid lapsed vastu.

Direktor Heidi arvas, et täpselt parasjagu, et jutustada oma lugu. „See on rõõmus maja, siin on rõõmsad lapsed ja rõõmsad teod,“ ütles ta.

„Siin ei õpita jonniteadust, siin on sõprus, siin on headus,“ laulsid lapsed.

Mõmmi nime kannab lasteaed 1998. aastast saati, kui kõik lasteaiad hakkasid endale nimesid võtma. Lasteaia 10. sünnipäeva peol luges vallavalitsuse korralduse anda lasteaiale Mõmmi nimi ette Mõmmi ise! „Mõmmi ehk Ivo Eensalu käis meie lasteaeda ka avamas ja oli kohal 5. ja 10. sünnipäeval,“ täpsustas Arula.

Arula ütles, et lasteaias on kolm rühma, praegu 53 last alates 1,5 eluaastast, ja 16 töötajat.

Paarikümne aastaga on maja üsna mõmmiliseks muutunud: seintel on loendamatu arv suuri ja väiksemaid mõmmisid, mõmmi on ka lasteaia lipul, särkidel, tasside ja sünnipäevatoolil.
Viimane suurem investeering tehti viis aastat tagasi, kui uuendati lasteaia köök. Kuid igal aastal lisandub midagi uut. Näiteks 2016. aastal valmis tüdrukutele tosin komplekti Pilistvere kihelkonna rahvarõivaid ja kõigile seiklushimulistele madalseiklusrada, saab ronida ja pugeda. „See oli helesinine unistus. Käisin sarnast vaatamas Luunjas, Valtus, Tallinnas – miks siis mitte meil? Rada teha maksis ligi 9000 eurot, kuid nüüd seiklejaid jagub. 2017. aasta sügisel saime koostöös MTÜ Imavere spordiklubiga ka välijõusaali,” tõi Arula mõned näited.

Eelmisel aastal valmis tubane omaetteolemise nurk või sõbraga koosolemise nurk või mõtlemise nurk – lapsed on ise need nimed pannud.

Mõmmid on saanud ka kiita. Näiteks 2014. aastal osalesid nad kahe algatusega (tammetõrude kogumise ja jääkmaterjalidest meisterdamisega) keskkonnasõbraliku haridustegevuse konkursil, kuhu laekus kokku 187 algatust ja anti välja 26 auhinda kuues kategoorias. Meisterdasid pered kodus ja kasvatajad lasteaias ning mõmmid pälvisidki tiitli „Keskkonnakäpp 2014“.

Aastate jooksul tehtu on lasteaia tublid õpetajad kogunud paksudesse kroonikakaustadesse.

Küsimusele, milline on hea lasteaiaõpetaja, teab Arula vastust: „Soe inimene, kes tuleb tööle rõõmuga. Loov. Positiivse ellusuhtumisega ja avatud uuendustele. Hea suhtleja igal tasandil, aga kõige tähtsam ikka lastega – laps peab oleme õnnelik ja siit hea tundega koju minema.“ Just täpselt sellised kolleegid Arulal ongi. Õnneks on lahenenud ka õpetajate palgamure.

Uudiseid on ka. Sellest aastast on lapsed Mõmmi lasteaeda oodatud juba kell 7 (seni kell 7.30). Jaanuari lõpuni käis juba tavaks saanud väikeste leiutajate konkurss, selle aasta teema on „Kingitus Eestile”.
Sünnipäeva muutis põnevaks Mullmeister, kes püüdis suurtesse seebimullidesse ka lapsed. Lõunaks valmis kokatädi Silval aga pidupäeva seljanka.

Arnika Tegelmann,  Järva Valla Leht – veebruar 2018

 

Mõmmipere madalseiklusrada

MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRADA

Imavere lasteaia õuealale on kerkinud vahva madalseiklusrada, et pakkuda põnevat ning arendavat tegevust lastele. Rada võimaldab lastel harjutada eelkõige tasakaalu, täpsust ja harjuda kõrgusega. Teatavasti on lastel olemas loomulik huvi ronimise ja turnimise vastu ning seiklusrada on suurepärane vahend iseenda proovilepanekuks.

Mõmmipere seiklusrada koosneb 7 platvormist (0,5-0,8m kõrgusel, 10 elementi kogupikkusega ca 57,5 meetrit), mis on omavahel ühendatud erinevate tross-sildadega. Viimasel seiklusraja etapil saavad lapsed sooritada õhusõidu mööda trossi.

Seiklusraja ehitas 3park OÜ, kelle rajatud on näiteks Nõmme, Valgeranna, Pirita Seikluspark, lisaks üle 20 madalseiklusraja lasteaedadele ja külakeskustele. Seiklusraja ehitus toimus vastavalt standardile EN  15567-1, lisaks on arvestatud mänguväljakute standartiga EN 1176-1:2008. Puudele on rada kinnitatud viisil, mis ei vigasta neid ja on kooskõlas Keskkonnaametiga.

Seiklusraja ehitamisele aitasid kaasa: Imavere vald, Imavere jahimehed, Stora Enso Eesti AS Imavere Saeveski, Graanul Invest AS, San Revilo AS, Felkman OÜ, Hiiehaldjas OÜ, Imavere Soojus OÜ,  Hanna Miia ja Helena Marii Haljas, lapsevanemad.

Suur-suur tänu kõikidele toetajatele suure ja vahva unistuse täitumise eest! See on heategu, mis paneb laste silmad kohe kindlasti särama!                                                                                                     

Seiklusrada on eelkõige Imavere lasteaia laste kasutuses. Kõigile ronimishuvilistele on rada avatud esmaspäevast reedeni alates 17:30-st ning laupäeviti ja pühapäeviti. Seiklusrada on mõeldud kuni 10-aastastele lastele.

Vahva ja ohutu seiklemise tagamiseks on kehtestatud reeglid. Seiklusrada on videovalve all.

MÕMMIPERE MADALSEIKLUSRAJA REEGLID

  • SEIKLUSRAJALE TOHIB MINNA AINULT TÄISKASVANU ( OMA ÕPETAJA VÕI EMA-ISA) LOAL JA JUURESOLEKUL.
  • RAJAL OLLES EI TOHI MÜRADA, PEAB OLEMA TÄHELEPANELIK JA ETTEVAATLIK.
  • RAJAL PEAB LIIKUMA AINULT ÜHES SUUNAS. VASTASSUUNAS LIIKUMINE ON KEELATUD!
  • RAJALE MINNA JA SEALT ALLA TULLA VÕIB AINULT SELLEKS ETTENÄHTUD KOHTADEST.
  • PLATVORMILT ALLA HÜPPAMINE ON KEELATUD!
  • ÜHTE RAJA OSA TOHIB LÄBIDA KORRAGA ÜKS LAPS.
  • ÜHEL PLATVORMIL VÕIB KORRAGA OLLA ÜKS LAPS.

SEIKLUSRADA ON MÕELDUD KUNI 10-AASTASTELE LASTELE!

SEIKLUSRADA ON VIDEOVALVE ALL!